Raivo Tihanov Täiega pöördes

Raivo Tihanov Täiega pöördes

Raamatu pöörase tempoga arenevate sündmuste keerisesse sattudes saab üpris kiiresti selgeks, kes on kes ja mis värki elus ajab. Surmigavuses suikuva Võsaste elu on ühtäkki sootuks pea peal ja elanikud täiega pöördes! Raivo Tihanov on kunstnik ja lastekirjanik, kellelt on varem lugejateni jõudnud koomiksid Jõmmi seiklustest, lasteraamat „Tom ja äperused” ja põnev jutukas „Öös on müttajaid”. Tema lustakad pildid ilmestavad paljusid kooliõpikuid.

Raivo Seppo Kord kuningalinnas

Raivo Seppo Kord kuningalinnas

Romaani tegevus leiab aset pärisorjuse viimasel aastakümnel Süda-Eestis, Laiusel – unustatud kuningalinnas, kus mitu võimu oli kunagi oma kanda kinnitanud. Selle rahvalik-nõialiku loo keskseks tegelaseks on paljulapselise pere ema, kõrtsinaine Gerdruta, kes on oma nutikuse ja tahtejõuga kindlustanud arvestatava elujärje nii endale kui oma lastele, kes kõik tegutsevad mõisas või selle lähikonnas. Heal järjel peenemat maarahvast kiusavad aina magusamad unelmad, mida tahavad teoks teha ka Gerdruta pojad, jättes seejuures arvestamata oma ligimeste huvid. Aegapidi hiilib Gerdrutat kummitama minevik, see, mida ta on valesti teinud või keda kõrvale heitnud. Ühes minevikuga saabuvad Laiusele tegelased, kes tuletavad meelde möödunut ja panevad unistama tulevikust. Kõik muutub äkitselt, kui… Tugeva rahvusliku koloriidiga, arvult 16ndasse romaani on autor põiminud pärimusi ja rahvajutte ning sedagi, mis Laiuse kohta ehk laiemalt teadmata.

Raivo Kelomees Sotsiaalsed mängud kunstiruumis

Raivo Kelomees Sotsiaalsed mängud kunstiruumis

Artiklikogumik "Sotsiaalsed mängud kunstiruumis" sisaldab kunstikriitilisi tekste nullindatest. Artiklid käsitlevad kujutavat ja elektroonilist kunsti. Lisaks kajastavad kirjutised neid sotsiaalseid mänge, mida inimesed mängivad kunstielus ja väljaspool seda. Tekstivalik esindab subjektiivset vaatepunkti, tagasipilguga üheksakümnendatele. Siin on vihjeid kunstielus korduvale, mis ei olene ajastutest ja perioodidest. Autori peatähelepanu on suunatud elektroonilisele ja digitaalsele kunstile nii Eestis kui ka teistes riikides. Digitaalne kunst oma mitmekesistes vormides on tema arvates ainuke rahvusvaheline kunstinähtus 20. sajandil, milles eesti kunstnikud osalesid selle kujunemisega samaaegselt. 21. sajandi algus, nullindad, viisid edasi 1990. aastail tekkinud kunstipilti, kuigi erutus uute tehnoloogiate saabumise üle jääb eelmisesse sajandisse. Artiklites analüüsitakse Ülo Soosteri, Ilja Kabakovi, Raul Meele, Ants Juske, Ivar Kaasiku, Tiia Johannsoni, Maike Londi, Enn Põldroosi, Mari Sobolevi, Jaan Toomiku, Ed McGowini, Benjamin Wassermani, Kaljo Põllu ja Enno Halleki kunsti- või kuraatoriprojekte. Kogumik annab ülevaate nullindate kunstielust Eestis ja välismaal ning on jätkuks autori 1990. aastaid kajastavale artiklikogumikule "Ekraan kui membraan".

Hyeonseo Lee Seitsme nimega tüdruk

Hyeonseo Lee Seitsme nimega tüdruk

Põhja-Koreas üles kasvanud lapsena oli Hyeonseo Lee üks miljonitest salatseva ja jõhkra kommunistliku režiimi kätte lõksu langenud inimestest. Tema kodu Hiina piiri ääres andis talle veidi aimu maailmast, mis jäi Erakliku Kuningriigi vanglapiiridest välja. Kui 1990. aastatel tabas maad näljahäda, hakkas ta kahtlema, küsimusi esitama ja taipama, et teda on terve elu ajupestud. Võttes arvesse repressioone, vaesust ja nälga, mille tunnistajaks ta oli, ei saanud tema kodumaa kindlasti olla „parim planeedil“, nagu talle oli kogu aeg räägitud. Seitsmeteistaastasena otsustas ta Põhja-Koreast põgeneda. Kaksteist aastat hiljem naasis ta ulja missiooniga taas Põhja-Korea piirile, et aidata oma emal ja vennal põgeneda Lõuna-Koreasse ühel kõige vaevarikkamal, kulukamal ja ohtlikumal teekonnal, mida on võimalik ette kujutada. See on ainulaadne lugu mitte üksnes Hyeonseo põgenemisest pimedusest valgusse, vaid ka tema täiskasvanuks saamisest, haridusest ja kindlameelsusest, mille ta eneses leidis, et ehitada oma elu uuesti üles – mitte üks, vaid kaks korda – kõigepealt Hiinas ja seejärel Lõuna-Koreas. “Peamiseks relvaks, millega režiim mitte ainult ei kontrolli, vaid ka suunab kogu oma alamate elukorraldust, tegevusmustrit ja ka enesehinnagut isegi väljaspool Põhja-Korea kommunistlik-feodaalse riigi territooriumi, on kõikehõlmav ja lausa alateadvusse programmeeritud hirm. Hirm, mis jälitab ka sellest põrgust välja pääsenuid ja mürgitab nende elu veel pikki aastaid…” Raivo Vare, transiidi- ja majandusekspert. “Üks asi, mille külge Hyenseo Lee klammerdus, oli tema inimlikkus, millest ta hoidis kõvasti kinni, kaotamata kõigi raskuste kiuste kordagi lootust. See on kurb ja ilus lugu tüdrukust, kes ei saanud alles hoida isegi oma nime, kuid kes siiski sai kõigest võitu identiteedi abil, milleks on inimeseks olemine.” Jang Jin-sun, ajakirja New Focus International asutaja ning raamatu „Dear Leader: Poet, Spy, Escapee – A Look Inside North Korea“ autor.

Случайные товары